Spordimaailmas, kus räägitakse peamiselt rekorditest, medalitest ja tipptulemustest, on eriolümpial hoopis olulisem roll – see tuletab meile meelde osalemise, kaasatuse, julguse ning väärikuse olulisust. Miljonite intellektipuudega sportlaste jaoks üle maailma ei ole eriolümpia pelgalt võistlus, vaid teekond suurema enesekindluse, tugevama sõpruse ja kaasavama ühiskonna poole.
Eunice Kennedy Shriveri algatusel 1968. aastal loodud eriolümpia liikumine sai alguse väikesest ideest, mille eesmärk oli pakkuda intellektipuudega lastele võimalust spordiüritustel kaasa lüüa. Nüüdseks on sellest kasvanud ülemaailmne liikumine, mis tegutseb ligi 200 riigis ning ühendab miljoneid sportlasi, treenereid, vabatahtlikke ja sportlaste pereliikmeid. Aasta läbi kestvad treeningud ja olümpiamängude stiilis spordivõistlused loovad nüüd võimalusi, mille mõju ulatub võistlusareenist palju kaugemale.
Eriolümpia missioon on oma olemuselt lihtne, ent tähenduslik: pakkuda intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele võimalust arendada oma füüsilist vormi, näidata üles julgust, kogeda rõõmu ning jagada oma oskusi kogukonnaga. Just neis võimalustes peitubki tohutu jõud, sest sport treenib lisaks kehale ka vaimu, suurendab enesehinnangut ja iseseisvust ning kasvatab tugevaid sotsiaalseid sidemeid.
Spordil on ainulaadne võime inimesi kokku tuua ja eriolümpia Baltikumi mängud, mida esitleb Toyota, on selle suurepärane näide. 28.–30. aprillil võõrustab Leedu kuurortlinn Druskininkai oma samanimelises spordikeskuses esimesi eriolümpia Baltikumi mänge.
Võistlustel osaleb ligi 100 sportlast kolmest Balti riigist: Eestist, Lätist ja Leedust. Võisteldakse kolmel alal, milleks on ühendatud korvpall, bocce ja ujumine.