Hiluxi lugu

Legendi sünd.

Toyota Hilux, mis on tuntud oma võime poolest tulla toime igasuguse maastikuga – näiteks retkedega põhja- ja lõunapoolusele või Dakari kõrberalliga –, on olnud läbi aegade usaldusväärne valik kõigile, kes otsivad tugevat töölooma.

Legendaarse purunematusega silma paistvat Hiluxi on seitsme mudelipõlvkonna vältel pidevalt arendatud ja kõige karmimates paikades katsetatud. Sõidud salakavalatel jääliustikel ja retked aktiivvulkaani kraatrisse – Hilux katsetab pidevalt oma võimete piire.

Et seda legendaarset sõidukit paremini mõista, peame vaatama, kuidas kõik algas …

Algus

Aastal 1968 Hino Motorsi loodud mudeli algne disain oli pigem sõiduautolik, kuid kiiresti muudeti suunda ja võeti eesmärgiks pakkuda midagi uut tarbesõiduki ostjatele: inimestele, kes otsisid töökindlat ja vastupidavat, ent mugavat sõiduvahendit.

Esimeseks jõuallikaks oli neljasilindriline 1,5-liitrine R-seeria bensiinimootor, mille suurim kiirus oli 130 km/h. Hiljem asendati see erksama 1,6-liitrise mootoriga. Kuna nõudlus võimsamate ja mitmekülgsemate sõidukite järele kasvas, toodi 1979. aastal turule esimene nelikveoline mudel. See võimaldas inimestel jätkata teekonda ka seal, kus tee otsa saab: nii mägimaastikul, mudas kui ka mujal.

Hilux – kombinatsioon sõnadest high (kõrge) ja luxury (luksus) – on arenenud nii, kuidas on arenenud tänapäeva tööinimeste vajadused, ent hoolimata sellest, et tegu on tarbesõidukiks loodud mudeliga, muutus see ajapikku ka igapäevase pereautona üha menukamaks. Aastal 1983 uuendas Toyota oma Hiluxi seeriat, tuues turule ka peredele mõeldud pika kabiiniga versiooni, mis pakkus tänapäevase sõiduauto mugavusi, kuid oli sama võimekas kui maastur. Tänu suurele kerele mahtusid sinna mugavalt ära kõik asjad: nii tööriistad kui ka mõnusaks perekondlikuks väljasõiduks vajalik majakraam. See omakorda viis järjest mitmekülgsemate ja sportlikumate mudeliteni, mis meenutasid oma pika salongi ja tasemel heliisolatsiooniga pigem vabaajasõidukit ning aitasid täita tarbesõidukite ja pereautode vahel olevat tühimikku.

„Top Geari” katsetused

Õige pea saavutas Hilux kõikvõimsa sõiduki kuulsuse, mis viis Briti autosaate „Top Gear” tegijad mõttele panna kõnealuse mudeli omadused enneolematul moel proovile. Nad võtsid eesmärgiks „tappa” 1988. aasta Hilux, mis oli läbinud juba 190 000 miili. Sõiduk pidi üle elama kõikvõimalikke katsumusi: küll uputati ta merre, küll üritati teda kivipalliga purustada. Seejärel lasti talle mikrobuss peale kukkuda ja lõpetuseks pandi põlema. Ränkadele vigastustele vaatamata õnnestus Hilux iga kord pärast esmaste tööriistadega tehtud põgusat remonti taas sõitma saada.

„Top Gear” ei piirdunud sellega. Aastal 2007 panid saatetegijad 2005. aasta mudeli viimse piirini proovile, võttes esimest korda ajaloos mootorsõidukiga ette teekonna põhjapoolusele. Retkeks kasutatud Hiluxi muudeti tavamudeliga võrreldes ainult õige pisut: sellel olid suuremad rattad, paksemad rehvid ja karterikaitse.

Kuna jää vastand on tuli, võttis saatejuht James May järgmise loogilise sammuna ette teekonna Islandi aktiivvulkaani kraatrisse laavaproovide järele. See tugevdas veelgi Hiluxi kui võitmatu mudeli mainet läbi põlvkondade.

Äärmuslik maastik

Islandi ettevõte Arctic Trucks, mis on spetsialiseerunud tavamudelite ettevalmistamisele karmide tingimuste jaoks, ehitas 2008. aastal neli Toyota Hiluxi eriversiooni, mida kasutati Amundsen Omega 3 lõunapooluse vallutusretkel tugisõidukitena. Et sõidukid jääkülmas kliimas, kus temperatuur võis langeda 30 miinuskraadini, toime tuleksid, varustati need tänapäevase tehnoloogiaga, mis võimaldas kasutada mootori kuumust lume sulatamiseks. Jääseljakute, sügava lume ja peidetud liustikulõhedega maastik, kus eksimusi andeks ei anta, sobis Hiluxidele paremini kui tavapärastele roomiksõidukitele, mis on loodud just lumel liikumiseks. Hilux osutus seal kiiremaks, ökonoomsemaks ja CO₂ heitkoguse poolest keskkonnasäästlikumaks.

Hiluxeid pannakse pidevalt maailma kõige karmimates paikades proovile ning raskemat katsumust, kui seda on Dakari ralli, on raske ette kujutada. Maailma ühel raskemal kestvussõidul, mis toimub teedeta maastikul, peavad sõidukid ületama liivadüüne ning sõitma kaljustes kanjonites ja paksus mudas – ja seda kõike rängas kuumuses.

Aastal 2014 lõpetas 450 sõidukist ainult 204. Enneolematul 9500 km teekonnal läbi Argentina ja Tšiili toimus 13 etappi kogupikkusega 5000 km. Giniel de Villiers ja Dirk von Zitzewitz lõpetasid üldarvestuses neljandana ning saavutasid täiustatud nelikveoliste bensiinimootoriga maastikuautode klassis T1.1 esikoha. Esimese 30 seas oli koguni kuus Hiluxi.

Niisiis, kokkuvõtteks: kõikvõimas Toyota Hilux on rännanud läbi terve maailma ja vallutanud peaaegu kõik, mida vallutada annab. Hiluxi seitse mudelipõlvkonda on inimkonna liikumisvõimalusi põhjalikult avardanud. Mudel, mis talub lämmatavat kuumust, jäist külma ja isegi müürilõhkumiskuuli hoope, on midagi palju enamat kui lihtsalt igapäevasõiduk. Kahtlemata järgneb Hiluxi praegusele seitsmendale veel palju mudelipõlvkondi.